Päike on palju kauem väljas ja valgustab meie tegemisi-toimetusi. Seetõttu tundub, et aega on meeletult. Tegelikult aga peaks see tore tüdruk lobisemise ja valguse nautimise asemel hoopis ajaloost rõõmu tundma ning õppima maiade,asteekide ja veel linnade ja kultuuride ja ameerika vallutamise kohta.
Veel peaks see tüdruk mõtlema, et kuidas ta saaks muuta riidekapi seinad elastsemaks, kuna paksud talvekampsunid võiksid järgnevad 5 (vähemalt) kuud püsida kapi tagumistes osades. Kurb tõsiasi on lihtsalt see, et riideid on liiga palju tekkinud ja enamjaolt olid talve jooksul kõik soojad kampsunid kapist väljas ning ruumi just kui oli.
Siiski fakt, et paksud kampsunid ja villased sokid võib nüüd mõkes ajaks unustada on meeli ülendavalt hea. Õhukese kevadmantli kandmine on lausa lust! Ja saab varbakesd pista talvesaapa asemel ilusasse kingakesse.
On olnud üsna armas ja lendav aeg. Õppeaasta oli pikk, kuid möödus kiirelt. Valutult ta ehk ei möödunud. Mõningaid üleelamisi ikka juhtus, kuid need tibatillukesed äpardused/juhtumused/tuleproovid/õnnetused (või kuidas neid ka veel nimetada saab) olid pigem ikka õpetlikud ja lõppudelõpuks positiivse järelkõlaga.
On olnud ka paljude uute tutvuste aeg. Huvitavaid projekte ja ettevõtmisi. Mõningad neist veel alles ees.
Ees on üks lühikesena tunduv, kuid siiski mägede taga (veel ligi nädala kaugusel) olev särtsakalt rõõmus mai. Veel ootab mind üks huvitav ja vaimustav reis ning hulganisti kontrolltöid. Arvan, et see on just parim (ilmselt ka rutiinseim) viis viimase kevadkuu veetmiseks.
Ma olen õnnelik, et inimesed on head ja mõistvad
ja et neil on ka väikesed vead.
Vead mida armastada ja vihata
ja kevadel kollased kingad,
mida ihata.
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar