Kakskümmendüheksa

"Küsi, kas ma tahan sulle naiseks tulla."
"Kas sa tahad mulle naiseks tulla?"
"Ei taha." Ta eemaldus minust.
"Miks sa seda ütlesid?"
"Et see asi ükskord ühele poole saaks. Mina hakkan stjuardessiks, sina sõidad Kreekasse. Sa oled vaba."
"Ja sinagi oled vaba."
"Kui see sind õnnelikumaks teeb - jah, ma olen vaba."
John Fowles "Maag"
//
Head uut aastat!
//
Saamatus? Laiskus? Täitsa okei?

Nüüd on siis aasta 2010. Päris mitmed asjad on jäänud täpselt samasuguseks. Muutus on toimunud vast ainult minu peas või mõttest või maailmas. /Kõikidest kütkedest vabanemine/ Loodan, et see ei kaasa endaga mingeid ebamugavusi või äärmiselt halbu olukordi. Siiani on kõik laabunud ja sujunud oma väikest radapidi.
Mul on praegu tunne, et ma kordan ennast ja iga postitus muutub järjest rohkem korduseks ja ma taipan seda liiga hilja. Ma natuke ka kardan, et postitused mõjuvad kuidagi mossitavalt või süngelt. Päris halb ja vale mulje võib nii jääda. Loodan, et minust ei teki kujutluspilt süsimustade juuste, mustade silmade ja mustade riietega väga kurva näoga tüdrukust. See pole kindlasti mina. Keegi teine, täiesti teine. Sellesmõttes, et mina kirjutan ja mõlen nõnda, aga ma ju ei tunne ennast halvasti ja pole nii üdini negatiivsust täis ;)
Aastast on nüüd elatud juba 6 päeva. Tegemist on ka kenasti olnud, kuid rohkem on olnud seda niisama olemist või tegematust. Vahel mõtled ju: Homme, jah, homme teen ära selle arvustuse ja essee, koristan ära riidekapi ja teen veel mustika muffineid, loen piisavalt palju raamatut ja päev ongi läbi. See kõik on võimalik jaa, aga ilmselt on minu sees praegu üks lilla laiskuse ja jõuetuse uss, kes vedas mind voodist välja väga hilja, tegi kaua muffineid ja luges raamatut...Hästi, onju, raamatut sai loetud, muffinid ja kõik. Aga eriala jäi väga kaugele. Mitte kaugele, peas oli koguaeg: TEE ÄRA!
Muidugi selline "puhkamine" ja "akude laadimine" ei tee kunagi paha. Süümepiinad. Mõtled küll,et mis see ära siis ei ole. Paned 10 000 tähemärki kirja ja lupsti valmis... Natukene võin süüdistada ka inspiratsiooni ja ideede puudust.
//
Karu uni lõppes otsa,
ronis koopast kännu otsa,
lumel polnud äärt ega otsa,
karu tarkus lõppes otsa.
Ilmar Sikemäe
//
Karvased ja sulelised pidutsesid hommikuni.
Vahepeal muidugi tukastati
//
Ma ilmselt olen juba varem kirjutanud T.Mägi "Tarkusest"
Igatahes käisin teda uuesti kaemas. Veendusin, et see on jätkuvalt väärt ja midagi enneolematut. Veendusin ka "suurte" inimeste rõõmsameelsuses ja armsas huumoris.
Hiljem, peale kontserti kõndisin Kadriga läbi vanalinna. Hea oli. Kompressoris sain veel ühe elamuse. Nimelt sealne kanasalat on hiiglama hea! Parem kui salaami ja juustu pannkook.
Üldse on vahva igasuguseid uusi maitseelamusi avastada. No tõesti, see kanasalat oli nii maitsev ja toitev.
Loodan, et Soome laeva rootsilaud on jätkuvalt täis kõike head ja paremat ning homme ootab mind ees rikkalik hommikusöök täis samasuguseid elamusi. Muidugi laeva toidud ei pruugi alati kõige kvaliteetsemad olla... Siiamaani ei ole pidanud pettuma.
Jah, homme on Soome. Väikene lahti rebimine rutiinist. Kuigi Soome on meil siin kohe kõval ja sinna minek on peaaegu sama mis sõita kuskile teise eesti otsa. Kuid vahel on vaja SIIT ära minna. Ükskõik kuhu. Parema meelega läheksin ma muidugi Londonisse ja veel parema meelega Pariisi. Seal võiks olla samamoodi palju lund. Ma ostakin endale pisikese punase mantli, paneksin selga pisikese musta kleidi ja kaela valge salli. Suured päikseprillid. Jalutaksin. Üksinda. Jooksin head kakaod ja läheksin istuksin mõnes tänava äärses kohvikus. Vaataksin inimesi. Ühel hetkel hakkaksin lapsikuks ja viskuksin kuskil pargis lumme. Oleskleksin seal ja teeksin lumeingleid. Hiljem, oma pisikeses armsas hotellitoas võtaksin kätte "Maag'i" ja tassi kuuma rohelise teega, istuksin aknalaual sooja suure kampsuni sees, jalas villased sokid. See oleks hea. Kõige mugavam ja mõnusam.
Kas või kaks päeva nii. See oleks parim ja minu akud oleksid 2010 jaoks täielikult laetud. Ma oleks valmis kirjutama nii palju kui vaja, õppima nii palju matemaatikat ja füüsikat kui tarvis, keskenduma kõigele 100%. Loeksin läbi kõik kohustusliku ja mitte kohustusliku ja parima väärt kirjanduse, kirjutaksin luuletusi, oleksin nii rõõmus ja headust täis.
Väljun nüüd sellest ilusast kapslist. Ma saan õnnelik ja keskendunud olla ka ilma selleta. Otseloomulikult. Aga ikkagi tahaks, eks :)
Tahaksin veel veidi elavamat kujutlusvõimet, et vähemalt peas korda saata kõige huvitavamad ideed ja kui ma olen kindel, et see ongi see, siis visandada ükskõik mis kujul see paberile. Need ideed peab kohe alguses paberile panema, kõik mis tuleb, aga see mul nii väga pole siiamaani töödanud...
Purustasin oma pisitillukese hirmu paksude raamatute ees. J.Fowles'i raamat "Maag" on 728 lk pikk ja täiesti nauditav. Absoluutselt rahul ostuga ning tänusõnad E'le!
Aga miks hirm... Võibolla selle pärast, et mõned paksud raamatud on kirjutatud liiga üle. Sellesmõttes, et kirjutada 2 lk'd inimese välimusest või lillest,ilmast. Pole päris minu maitse. Lugejale tuleb anda küll kõige selgem nägemus tegelaste olemusest ja tegevusest ning sellega seonduvatest detailidest, aga mis liig see liig. Ma ei tea kui pikk on W.Scott'i "Ivanhoe",
aga selles raamatus oli päris mitu sarnast kohta, kus kirjeldati väga pikalt asja, mis minu arust ei oleks vajanud nõnda palju pühendumist. Ma ei taha kedagi selle raamatu austajat nüüd ainult vihastada. See on kõigest minu arvamus ;)
//
"Mina ei kuulu kõrgklassi. Ma olen keskklassist."
"Kõrg-, kesk...Issand! Kellele see korda läheb?"
//
Jah. Miks see teile korda läheb, et kas tal on maja 10 toaga või korter 1-ga. Kas minul on vanematel 2 või 7 autot. Kui mina ostan vahel riideid Humanast ja 10 hilpu sama raha eest, mille eest Sina Guessist või kuskilt sealt mujalt ühe pluusi ja väikese käevõru. Mina soetan kah kalleid asju. Jaa.
Tunne rõõmu heast eksisteerimise võimalusest, mitte teiste halvemat eksisteerimist ära kasutades.
//
Ja üldse. Teie, targad, Toompeal. Miks Te enda palku ikka lae poole utsitate. Minuarust on supiköögid ja töötukassad neid inimesi täis, kellele võiksite oma palgad anda. Teete head ja lasete lasteaiast muusikaõpetajad lahti. Teete head ja koristate linnavalitsuse eest korralikult lund. Teete head ja annate mõnele perele kaks kartulit ja puuhalgu. Korraldate miljonite eest valimiskampaaniaid. Kuulge sõbrad, aga tehke selline heategu ka... Nõmmel, Vabaduse puiesteel on üks kool, mis kukub kohe kokku, aga sealt sirguvad paljud meie kultuuri arendajad, okei?! Miks on vaja teha siis kesklinna koolidele neid ujulaid ja uhkeid modernseid maju, kui mõned koolid tõesti vajaksid uut maja. Millist tahes. Meil on külm, krohvi kukub, katus laseb läbi ja laed tilguvad. Mõelda vaid, mis peale selle lume sulamist saab. Ülemistel korrustel käime vihmavarjuga.
Üldiselt mulle ei meeldi see, et kuna Teie teete seal üleval "tarka tööd" peab teil ka nii kõrge palk olema. Kas mujal maailmas on ka nõnda kõrge palk riigiametnikel? Ma ei tea... Miks Te räägite, et tänu Teile hakkab meie majandus jälle kenasti joonde minema ja tõusma ja töötuid jääb vähemaks. Jah, tegite uusi töökohti... Näen neid uusi töökohti iga päev bussis istumas. Hea soe olla, saavad igapäev linnaekskursiooni ja elu nagu vinksvonks. Töö on töö, muidugi. Kas mina pean ka reisisaatjaks hakkama või??? Et teie jälle palka kergitada saaksite endal.
Minu hetkel mitte vist kõige parem majanduslangusest välja tulemise idee: "kõrgete/tarkade" peade pool palka Töötavate inimeste palgale otsa, olgu see kas või paar sendikestki. Saavad inimesed rohkem raha, tekib suurem ostu"jõud" ja ehk ka hinnad langevad ja siis on natukene kergem väiksemate palkadega inimestel mõnusasti söönuks saada. Kuskil rajatakse mõni uus kaubanduskeskus, töökohtade tekkimine, kukub lagi sisse, jälle tööjõu vajadus. Nii me tiksuksime vaikselt.
Muidugi pole minul poliitiku pead ja olen vaid see pisikene tütarlaps, aga minu peas selline idee toimiks.
Palun mind selle eest mitte maha teha ja sinna/tänna saata :)
//
If you can think it. You can do it!