neljapäev, 26. november 2009

Kolmkümmendkolm

Kõik ja mitte midagi!
Ometigi on kõik säilinud kenades vormides.
Laupäeval selgub minu luuletalendi olemasolu.
Kui kuldne kaseleht ma olen.
//
Olen sattunud põnevatesse olukordadesse. Suhelnud nimestega nii, nagu ma pole seda kunagi teinud. See on päris imekspandav, kuna nood inimesed ei ole just sagedasti esinevad nähtused minu igapäeva elus. Kaunis hea on mõelda, et teatud sõprussidemed on saavutanud erakordselt huvitava tasandi ning see on mulle andnud vaid indu ja elutahet! Kuid tuleb tõdeda, et teatud käputäis inimesi käib kaarega mööda. Sellest on äärmiselt kahju. Samas jällegi teatud asjolude tõttu on see vaid hea. Nii hoidun hetkel õnnetustest.
//
Rõngasssabasust ja nõiaveresust/Seagrippi ja hepatiiti
Pole mulle külge ehk hakanud, kuid paistes kurk ja silmad ning seljavalud.
Paistes kurk on kõige viimane nähtus. Nimelt täna õhtune.
Silmad on pea et igapäevased. Tingitud vajalikest koolitöödest arvutis.
Seljavalud. Kommentaar puudub.
//
Fotograafia tabab mind meeldivalt kiiretel aegadel. No näiteks hommikuti enne haridust omandama minnes avastan meeldiva valguse ja objekti, mida kindlasti ei saa hiljem pildistada.
//
Üldiselt sisukat juttu polegi.
Arvasin, et täna on see päev, mil peaks kirjutama viimastest juhtumistest.
//

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

vaga huvitav, aitah