Ma olen elanud täpselt 482457600 sekundit,okei!
Ja praegu need sekundid jooksevad. Jooksevad Sinu eest ära!
Kätte saades toimub ilmselt Katastroof.
//
Sina oled korporant, mina sakslane. Hoolimata sellest, et mul pole nii vistrikulist nägu ja ma ei räägi sõnagi saksa keelt, ma ei ela vanaisa ja tädiga ning ei käi proua lapsi hoidmas. Hoolimata sellest, et Sa ei käi mind saatmas õhtuti ja ma ei sea end lahkuma sinu seltskonnast, kuna vanaisa ootab, ja tegelikult me ju ei kohtu ka iga päev lõunalauas ja Sa tegelikult ei tea kas ma armastan leiba söögi kõrvale või mitte. Ja tegelikult ei avalda Sa ka keset tänavat armastust niiviisi toonitades ainult teatud tõsiasja.
Üldiselt ma ei tahaks elada Tammsaare romaanis, aga vahel ju võib, eks?
Mitte, et romaanil midagi viga oleks. Ei, ma jumaldan seda. Sellepärast ongi praegu mõttelaad niiviisi.
//
Nukraks on jäänud minuluulemaastik. Laupäeval on Luuleliidu korraldatud konkursi "Kuldne kaseleht 2009" pidulik lõpetamine. Aga peale teise vooru pääsemist on kuidagi soiku jäänud. Paar kolm-neli reakest siia-sinna vaja olnud. Kõik. Selleeest on raamatu mõttekesed peast läbi käinud. Aga kus sa praegu masu ajal kirjutad, eksole, sellist raamatut, mida keegi niiviisi suure "ohhoooga" kätte võtaks. Tuju on masune ja kirjastamise võimalus on ka väga masune. Aga kui ka läheks raamatuks, siis algaks see järgmise lausega: "Nende jaoks on see naljakas? Sinu jaoks ka? Las ma punanen siis avalikult, aga Teie suur tähelepanu sellele ei tee asja paremaks. See kui sina ainult õhetad... No õheta! Aga mina, näe, punanen. Ikka on naljakas, naljakas kuidas Su lähedane kannatab, sest Sina ainult ÕHETAD?
//
Jah, mul on probleeme oma peedistumise/tomatinägususe/punastuse/roosastumise/häbenemistväljendavanäovärviga. Jah, ja seda pole mulle mitte kunagi vaja mainida, et kuule, sa oled näost nii punane. See ei tee mitte midagi paremaks, vastupidi. Juu mul on ebamugav või piinlik või vastik või ma lihtsalt tahan maaalla vajuda.
//
Paar sõna teatrimaastikult.
"Pikk Pink"
Üks õhtu. Noored lavakad. Erinevad lood.

Mängivad EMTA lavakunstikooli 24.lennu näitlejad: Marta Laan, Jekaterina Nikolajeva, Sandra Üksküla Uusberg, Jüri Tiidus, Kristjan Üksküla, Marko Leht, Mikk Jürjens, Liisa Pulk, Artus Tedremägi, Lauri Kaldoja, Mihkel Tikerpalu, Kertu Moppel, Roland Laos, Liis Proode, Hendrik Toompere jun., Mait Joorits.

"Leib" on cool!
"Puhh" sai endale väga õihe Puhhi ja Tiiger-Viiger on jätkuvalt mälus, märksõnadeks plastilisus ja tiigerlikus.
"Gnees ja Katastroof" hiilgas oma arsti ja idee poolest.
"Kantani padi" kiirgas maagilisust
"Jääger" jäi ilma maailma suurimast armastuses.
Kahjuks ühe lühilavastuse nimi on mälust kustunud, kuid siinkohal tahaksin nimeliselt kiita Üksküla noori. Ilmselgelt on Nad lavale loodud.
Tublid!
Lennake jõudsasti!
Ja kui kukkuma hakkate, siis kindlasti padi enne.
Jõudu!